Tema naine tormas vihaselt majast välja, jättes mehe lastega üksinda. 2 päeva hiljem saab ta SELLE kirja.


Foto: Seda emotsionaalset kirja on Facebook’is jagatud rohkem kui 110 000 korda ning tee seda Sinagi, et tänada seda imetlusväärset, aga rasket tööd, mida kõik emad teevad, kogevad või on kogenud. Artikkel avaldatud: 30.01.2020, 0:00.

Pärast väsitavat tööpäeva jõudis isa töölt koju. Ta soovis vaadata jalgpallimängu ilma, et peaks kuulama laste kisa või tegema majapidamistöid. Ta soovis lihtsalt puhata pärast rasket tööpäeva.

Aga just sel päeval olid asjad vastupidi. Veel enam – naisele sai lõpuks villand. Ta lahkus kodust, jättes isa lastega üksinda koju, mille peale isa saatis emale järgneva kirja:

Mu kallis!

Kaks päeva tagasi oli meil suur tüli. Ma jõudsin koju väsinuna. Kell oli juba kaheksa õhtul ja ma soovisin puhata ning vaadata mängu.

Kuna lapsed kaklesid ning kõige väiksem nuttis, kui proovisid teda magama panna, siis lihtsalt keerasin telekale häält juurde, et näeksin oma mängu.

Selle peale ütlesid ärritunult: «See ei tapa Sind, kui aitaksid mind natukenegi ja tegeleksid rohkem lastega.» Ma ei jäänud võlgu ja vastasin vihaselt: «Ma töötasin terve päeva ja selle nimel, et saaksite neljakesi siin kodu mängida.»

Vaidlus jätkus ja jätkus. Sa nutsid, kuna olid väsinud ja vihane ning ma ütlesin Sulle halbu asju. Lõpuks Sa murdusid ja ütlesid, et Sa ei suuda enam ja tormasid toast välja, jättes mind üksinda lastega.

Ma pidin valmistama lastele õhtusöögi ja panema nad magama. Järgmisel päeval Sind ikka ei olnud ning ma pidin küsima ülemuselt vaba päeva, et hoolitseda laste eest.

Sel päeval ma kogesin, mida Sina. Ma jooksin ringi terve päeva ja mul ei olnud isegi vaba hetke enda pesemiseks.

Ma kogesin seda lukustatuse või vangistatuse tunnet, kus ei olnud aega suhelda välismaailmaga. Seda ei olnud ma kogenud juba üle kümne aasta.

Ma kogesin olukorda, kus pidin keetma piima, koristama kööki ning panema last riidesse ja seda kõike korraga ühel ajal.

Ma kogesin, et ma saa istuda laua äärde ning pingevabalt süüa oma lõunasööki ja nautida oma aega, sest ma pidin tegelema lastega.

Ma kogesin seda, et olen vaimselt kui ka füüsiliselt kurnatud ning kõik, mida ma tahtsin oli 20 tundi jutti und ja puhkust, kuid hoopis pidin ärkama kolm tundi pärast uinumist, sest laps nuttis.

Ma elasin kaks päeva ja kaks ööd Sinu elu ja nüüd võin öelda, et ma mõistan Sind!

Ma mõistan Sinu väsimust! Ma mõistan, et olla ema, on üks suur ja pidev ohverdus!

Ma mõistan, et see on rohkem kurnavam kui minu 10-tunnine tööpäev kontoris, kus tuleb langetada keerulisi ja üliolulisi finantsotsuseid.

Ma mõistan Sinu frustratsiooni, kuna pidid loobuma oma karjäärist ja majanduslikust vabadusest, et olla lastega.

Ma mõistan Sinu ebakindlustust, kuna Sinu majanduslik seisund ja turvalisus ei sõltu enam Sinust, vaid partnerist.

Ma mõistan Sinu ohverdusi – Sa ei saa minna sõbrannadega välja või trenni ega magada terveid öid.

Ma mõistan, kui raske võib olla nn. «vangistatuse tunne» ja isolatsioon, kui kogu aeg kulub kodus laste kasvatamisele, aga samas kõik väljaspool kodu jääb Sinust kaugeks ja kättesaamatuks.

Ma mõistan, et olla ema tähendab ühiskonnas kõige suuremat vastutust ja koormust!

Ma kirjutan Sulle selle kirja mitte ainult sellepärast, et öelda kui palju ma Sind igatsen ja armastan, vaid ka sellepärast, et ma ei taha enam ühtegi päeva elada ilma, et ma ei ütleks Sulle: «Sa oled väga vapper, teed seda väga hästi ja ma imetlen Sind!»

Seda emotsionaalset kirja on Facebook’is jagatud rohkem kui 110 000 korda ning tee seda Sinagi, et tänada seda imetlusväärset, aga rasket tööd, mida kõik emad teevad, kogevad või on kogenud.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!