Mees oli pärast talle tagant otsasõitu vihane, kuid kui ta teada sai, mis selle põhjustas, asendus tema viha armastusega

Sayd, kaksikute poiste isa, ei olnud üldse rahul tekitatud kahju nägemisega.

Aga see, mis ta hiljem teada sai, rahustas ta kohe maha. Mootorrattur, kes talle otsa sõitis, oli vaene kalur, kes koos riisikotiga oma näljase pere juurde kiirustas.

Õnnetuse tagajärjel läks kott katki ja kogu riis pudenes laiali maha. Nüüd ei olnud kaluril midagi perele toiduks viia.

Kui politsei saabus, tegi Sayd midagi ootamatut. Selle asemel, et panna kalur kahju eest maksma, avas ta oma rahakoti ja andis kalurile raha, et ta saaks uue koti riisi osta.

Mees oli Sayd’i suuremeelsusest pisarates. Sayd oli selles olukorras tänulik oma isale ja vanaemale ning õppetundidele, mis nad talle andsid.

Sayd ütles raha ulatades: «Sa võid alati asendada kadunud või katkised asjad, kuid Sa ei saa asendada teiste kaotatud austust või armastust.»