Kui päike peaks kustuma just nüüd, siis saame sellest teada kaheksa minuti ja 20 sekundi pärast. See on aeg, kui valgus jõuab päikeselt Maale.

Peale päikese kustumist algab kiire jahenemine. Võrreldes muu kosmose ja maailmaruumiga oleks Maa võrdlemise soe veel miljoneid aastaid, aga inimkonna jaoks oleks see väga külm paik.

Umbes nädalaga langeks Maa keskmine temperatuur -18 kraadini ning aastaga umbes -73 kraadini. Kõik veekogud ja ookeanid külmuksid, aga samas paks jääkate takistab sügavas vees soojusekadu ning ookeanite põhjani külmumiseks kulub tuhandeid aastaid.

Tänu Maa sisemusest eralduvale soojusele võivad sügavamad kohad jääda külmumata. Vesi jääks eksisteerima vedelas olekus, kus võib leiduda ka mikroorganisme, kes jäävad elu kandma miljarditeks aastateks.

Elusorganismid

Fotosünteesimine lõppeb koheselt ning enamus taimi sureb mõne nädalaga. Erandiks on suuremad puud, mis suudavad ellu jääda aastateks tänu aeglasele metabolismile ning suurtele suhkruvarudele.

Samuti enamus loomi sureb väga kiirelt – jaheneva temperatuuri, puuduliku päikesevalguse või toidu puudumise tõttu.

Hea organiseeritusega võib inimkond jääda ellu sadadeks või isegi tuhandeteks aastateks. Kasutusele tuleks võtta maa geotermaal ehk soojusenergia või rajada baasid, mis kasutavad tuumaenergiat.

Hapniku jätkuks inimkonnal mitmeks tuhandeks aastaks, aga seda tuleks korjata maapealt ning hiljem üles sulatada, sest hapnik ei eksisteeriks enam gaasilises vaid tahkes olekus tänu valitsevatele väga külmadele temperatuuridele.

Maa orbiit

Kui päike peaks kustuma, siis tõenäoliselt kaoks ka tema mass ning seetõttu ka gravitatsioon, mis hoiab erinevaid taevakehi ja planeete s.h. Maad tiirlemaks ümber päikese. Gravitatsiooni kadumisel lendaks Maa sirgjooneliselt otse süvakosmosesse.

Võrdlusena kui siduda kivi külge nöör ja seda keerutada peakohal ning kui nöör peaks katkema, siis kivi lendab katkemise kohast sirgjooneliselt edasi. Sama juhtuks Maa ning kõikide teiste planeetide ja taevakehadega.

Elu edasikandmine

Gravitatsiooni kadudes liiguks Maa sirgjooneliselt edasi 30 km/s ehk 108 000 km/h. Sügavamad ookeanide põhjad, mis ei külmu ja kus elavad mikroorganismid, jäävad elu kandma miljoniteks või isegi miljarditeks aastateks.

Ühe miljardi aasta möödumisel oleks Maa läbinud 900 000 000 000 000 000 km ehk umbes 100 000 valgusaastat ning see tähendaks, et Maa oleks läbinud terve meie Linnutee galaktika, kus on arvutuste kohaselt 100 – 400 miljardit tähte.

Selle aja sees satuks Maa mõne suurema tähe või taevakeha gravitatsioonivälja ning hakkaks tiirlema ümber selle nagu tiirles varasemalt ümber Päikese. Kui kaugused on õiged, siis temperatuuri tõustes võib ookeanide põhjast mikroorganismides alata uus evolutsioon, mis võib viia ka uue järjekordse intelligentse tsivilisatsiooni arenguni.

Kui reaalne see kõik on?

Muretsemiseks ei ole põhjust, sest reaalsuses ei ole võimalik, et päike ühel päeval lihtsalt kaob. Energia ja mass ei saa lihtsalt üleöö kaduda või hajuda. Seega antud sündmuse tõenäosust loetakse olematuks.