Mida vanemaks saame, seda kiiremini tundub aeg kulgevat. Miks?

On väga laialt teatud tõde, et mida vanemaks saame, seda kiiremini tundub aeg minevat, aga miks see nii on?

Kui me mõtleme oma lapsepõlve või kooliaja peale, siis üks aasta tundus väga pikk aeg, aga vananedes tundub üks aasta suhteliselt lühike aeg. Põhjus on väga lihtne – aja tunnetust mõjutab uute kogemuste õppimine.

Kui noorena omandasime peaaegu iga päev uusi kogemusi ja teadmisi nagu näiteks uue keeled, matemaatika, uued maitsed, esimene suudlus ja palju muud, siis vananedes omandame järjest vähem uusi kogemusi, sest kõik on “läbi proovitud”.

Seepärast meile tundubki, et noorena käis aeg aeglasemalt ning mida vanemaks saame, seda kiiremini aeg läheb. Kui soovid aega “pikendada”, siis tee võimalikult palju uusi asju – loe raamatuid, õpi uusi teadmisi, reisi, koge uusi toite ja maitseid, mitte ära ole rutiinis, kus peaaegu iga uus päev on eilse koopia.

Maailmarekordit hoiab prantslane Jeanne Calment, kes elas 122 aastaseks, aga tõenäoliselt purustatakse vanuse rekordid peagi. Tänu heale meditsiinile ja uutele teadmistele bioloogias, tõuseb inimeste keskmine eluiga aasta-aastalt ning arvatakse, et juba praegu on sündinud inimene, kes elab 150 aastaseks.

Kui rääkida loomariigist, siis on olemas elusolendeid, kes kunagi ei vanane ega sure vanadusse nagu näiteks hüdra. Hüdrad suudavad asendada kõik oma vanad rakud uutega ja seetõttu nende keha mitte kunagi ei vanane. Ainus võimalus hüdra “surmaks” on õnnetus või ebasobivad elukeskkonna tingimused (söögipuudus, temperatuur jne).

Ja viimaks aja kulg. Kas sa teadsid, et aeg ei ole konstante suurus ja aega on võimalik teha aeglasemaks või aja kulg hoopis peatada?

Albert Einstein oli see tark mees, kes muutis füüsikat ja meie teadmisi tohutult – relatiivsusteooriaga tõestas, et aeg ei ole konstante suurus s.t. aeg ei käi igalpool sama kiiresti, vaid on erinevates süsteemides erinev. Teisisõnu aja kulgu on võimalik muuta või isegi sootuks peatada.

Näiteks, mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini aeg käib. Loomulikult me ei tunne seda, aga aatomkelladega on võimalik seda tõestada. Teadmist kasutatakse ka teaduses näiteks GPS-satelliitides, sest kosmoses käivad kellad natukene kiiremini ning väike nihe võib kogu GPS-süsteemi ebatäpseks muuta.

Väga lihtne – liigu kiiresti. Mida kiiremini liigud, seda aeglasemalt aeg käib ning kui sa liiguksid valgusekiirusel, siis aeg jääks seisma.

Näiteks, kui jätta üks kaksikutest Maale ning teine saata valguse kiirusel liikuva kosmoselaevaga kosmosesse ning ta naaseb 60 aasta pärast, siis Maal olev kaksik on 60-aastane vanur ning kosmosekaksik oleks ikka veel noor poiss

Seega joostes tööle ja poodi või ületades autoga kiirust käiks mu aeg aeglasemalt? Jah, aga see ei anna mitte mingit tunnetavat efekti, vaid kiirus peab olema meeletult suur, mida tänapäeva tehnoloogiaga ei ole võimalik saavutada.

Lisaks on teoreetiliselt võimalik ka ajas rännata. Minevikku ei ole võimalik näha, aga tulevikku küll. Samal näitel, kui sa liiguksid 1000 Maa aastat valgusekiirusel kosmoses ning naased Maale, siis sa ei ole kübetki vananenud, aga Maal on möödunud 1000 Maa aastat ehk Sa näeksid, mis on juhtunud Maal tuhande aasta pärast ilma, et aeg oleks Sind räsinud.