Millal keeratakse kella? Kellakeeramine talveajale 2023. Kas kellakeeramine on vajalik?

KAS KELLAKEERAMINE ON MÕTTEKAS JA VAJALIK?

Kuu aja pärast minnakse üle talveajale. Siis tuleb oktoobri viimasel laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00 nihutada kellad üks tund tagasi. Edaspidi päike tõuseb tund aega varem ning õhtud on tund aega lühemad.

Kas kellakeeramisel on positiivne efekt? Räägitakse, et see aitab säästa energiat, põhjustab vähem liiklusõnnetusi ning omab positiivset mõju inimeste tervisele, aga kas on ikka nii?

SUVE – JA TALVEAEG 

Kõige enne talveaega kui sellist ei ole olemas, vaid tegelikult talveaeg on õige vööndiaeg. On olemas ainult suveaeg (Daylight Saving Time – Summer Time) ning kui suveajalt minnakse tagasi vööndiajale, siis rahvasuus seda kutsutakse talveajaks, mis tegelikkuses on ebakorrektne väljend.

Seetõttu ei saa rääkida talveajast, sest see on meie vööndi normaalne aeg ja rääkida saab ainult suveajast ehk saab võrrelda, kas suveajale minek ehk kellakeeramine on mõttekas või mitte. Sellest ka järgnev artikkel räägib – kellakeeramisest ehk suveaja kasutamisest üldisest, selle mõjudest ja mõttekusest.

KUST PÄRINEB SUVEAJA IDEE

Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. aastal, kelle sõnul oleks saanud nõnda säästa küünlaid. Kuna ta idee tehti maha ühiskonna arvamusliidrite poolt, siis see ei leidnudki toona kasutust.

Esimest korda kehtestati suveaeg Saksamaal 30. aprillil 1916. aastal ning nii loodeti sõja ajal säästa elektrit ja kivisütt. Saksamaalt levis suveaja kasutamine edasi teistesse Euroopa riikidesse ning sealt edasi üle maailma.

Tänasel päeval kasutavad suveaega Kanada, USA, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguai, Tšiili ja Brasiilia. Siiski ka Ameerika Ühendriikides kui ka Kanadas on osariike ja piirkondi, mis ei kasuta suveaega, rääkimata muudest maailma riikidest. Siit tekib ka küsimus, kas siis suve – ja talveajal on üleüldse mõtet?

ENERGIASÄÄST

See võib tunduda loogilisena, sest kui suvel päike tõuseb hommikul kell 4 ja loojub õhtul 21, siis pärast kellakeeramist tõuseks kell 5 ja loojuks 22 ning seetõttu kasutame looduslikku valgust ratsionaalsemalt ja kulutame õhtuti eluruumide valgustamisele vähem elektrienergiat.

Üle poole sajandi tagasi, kui valgustite ning üleüldse kõikide kodumasinate energiasäästlikus oli väga madal, siis energia tarbimises tekkis suur vahe, aga tänasel päeval on vahe peaaegu olematu, kõigest 1% ja sedagi ainult märtsis ja aprillis. Ülejäänud kuudel arvestatav mõju puudub.

Mõningates piirkondades, kus on laialt levinud õhu-konditsioneeride kasutamine, on olukord hoopis vastupidine, sest pikem valgusperiood tähendab ka ühtlasi ärkveloleku ajal palavamaid eluruume, mis omakorda tähendab ka tunnike kauem õhu-konditsioneeri kasutamist. Teadagi õhu-konditsioneer on vägagi energiakulukas ja seetõttu loodetud energiasääst võib tähendada hoopis suuremat energiakulu.

On leitud, et kui inimestel on üks tund rohkem valget aega, siis ka liigutakse rohkem ja reeglina külastatakse poode, restorane ja muid meelelahutusega seotud asutusi ning tihti tehakse seda autoga. Seetõttu tõusevad inimeste kulutused nii kaupadele kui ka autokütustele ja seega ei saa rääkida energia – ega raha säästmisest.

LIIKLUSÕNNETUSED

Tänasel päeval ei ole leitud kindlaid tõendeid ja seoseid liiklusõnnetustel ja kellakeeramisel. On uuringuid, mis on leidnud, et pärast suveajale minemist kahaneb liiklusõnnetuste arv 0,7%. Samuti on uuringuid, mis on leidnud, et liiklusõnnetuste arv ei muutu. Kuna andmed on väga limiteeritud, siis ei tohiks see olla kellakeeramise põhjendamiseks pädev argument.

TERVIS

Inimesed küll liiguvad rohkem, aga see ei tähenda alati sportimist, vaid võib vastupidiselt tähendada rohkem meelelahutust ja lõbustusi, eriti soojadel suveõhtutel ning paratamatult sellega kaasneb ka alkohol ja muud ebatervislikud eluviisid.

Lisaks on leitud, et suveajale minemise järgneval esmaspäeval ja teisipäeval suureneb südameinfarktide arv. Selle selgituseks võib olla, et inimeste rütm ja bioloogiline kell läheb sassi ning inimestel on üks tund vähem uneaega.

Samuti on leitud seos enesetappude ja kellakeeramise vahel, sest igasugune rütmi häirimine ja segaduse tekitamine põhjustab väsimust, mis omakorda tekitab depressiooni ja stressi.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänasel päeval kellakeeramisel on väga väikene, olematu või suisa vastupidine efekt. Küll, aga kellakeeramisest võidavad paljud ettevõtted.

Arvatakse, et niikaua kuni suurettevõtted kellakeeramisest võidavad, mis ühtlasi on suurimad poliitiliste erakondade rahastajad, siis niikaua peame iga märtsi ja oktoobri viimasel pühapäeval «nautima» tund aega lühemat või pikemat päeva. Lisaks suveajale minek ei ole maailmas ühine protseduur. Osad riigid ja piirkonnad ei kasuta üldse suveaega, teised jällegi lähevad nädal varem või hiljem, mistõttu tekitab see paratamatult segadust, eriti rahvusvahelistes ettevõttetes nagu näiteks lennuliinid, pangandus või börs.

Seega jaga sinagi seda artiklit, tõstes nii teadlikkust ja lootes, et tulevikus lõppeb ära põhjendamatu protseduur. Artiklit on jagatud juba mitusada korda! Jaga Sinagi!