Antud artiklis räägime HIV-ist, maailma ühest kardetuimast haigusest, mida peetakse tänapäeval epideemiaks ning koheseks surmaotsuseks. Reaalsuses on HIV üks raskemini leviv haigus üleüldse ja tänapäeval peetakse pigem krooniliseks haiguseks.

Mis on HIV ja mis on AIDS?

Suhteliselt tihti arvatakse, et HIV ja AIDS on üks ja seesama. Tegelikkuses on HIV viirus, millesse ei surda ja mis põhjustab AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikust, mille tagajärjel inimene sureb oportunistlikesse haigustesse. Seega ei surda ega nakatuda AIDS-i vaid HIV-i ning AIDS on haiguse lõppfaas.

Kuidas HIV-ist areneb AIDS?

Pärast nakatumist hakkab HIV hävitama immuunsüsteemi, mille tulemusena inimese kaitsevõime muude haiguste vastu langeb. Kui immuunsüsteem on peaaegu või täielikult hävinenud (selleks kulub aastaid), siis inimene muutub vastuvõtlikuks oportunistlikele haigustele. Oportunistlikud haigused on haigused, millesse terve immuunsüsteemiga inimene ei nakatu või reeglina ei sure nagu näiteks erinevad seenhaigused, kopsupõletik ja paljud muud.

Seda faasi nimetatakse AIDS-iks ehk inimene on omandanud immuunpuudulikus. Ka AIDS ei tähenda koheselt surma. On efektiivseid ravimeid, mis aitavad parandada immuunsüsteemi ja pärssida HI-viiruse arengut, mille tulemusena inimene taastub ja naaseb tagasi HIV-positiivse faasi.

HIV-i nakatumine sugulisel teel on suhteliselt harv

Levinud on arvamus, et kui ollakse ilma kaitsevahendita vahekorras HIV-positiivsega, siis nakkus on edasi kandnud. Reaalsuses on selle juhtumise tõenäosus on väga väikene.

Vaginaalse seksi korral on nakkuse tõenäosus 0,01-0,38% (enim on ohustatud naised) ning kaitsmata anaalseksi korral 0,03-3%. Ohustatumad on naised ja geid.

Maakeeli, kui ollakse kaitsmata vahekorras HIV-positiivsega, siis nakatumise tõenäosused oleks:

• anaalseks: 0,03  – 3% tähendab vastavalt 3 nakkust 10 000 juhu kohta ja 3 nakkust saja kohta;
• vaginaalne seks: 0,01 – 0,38% tähendab vastavalt 1 nakkus 10 000 juhu kohta ja 3,8 nakkust tuhande juhu kohta.

Oraalseksis võib nakatuda HIV-i, aga seda ei peeta otseseks ohuks ning nakatumise tõenäosus on ülimalt väike või peaaegu olematu.

Näitena, kui ollakse HIV-positiivsega kaitsmata vahekorras kaks korda nädalas, siis kuluks nakkuse saamiseks:

• anaalseksis: 3 kuud (3%) kuni 32 aastat ( 0,03%)
• vaginaalseks:  2,5 (0,38%) kuni 95 aastat (0,01%):

Võrdlusena vereülekandega nakatub HIV-i 90% ning süstaldega levib 0,67% ajast. Samas levinud suguhaigused nagu näiteks klamüüdia kandub sugulisel teel edasi 30-50% ajast ja gonorröa ehk tripper 22-70% ajast. Enim on jällegi ohustatud naised .

Seega võib statistikat järeldada, et sugulisel teel HIV-i nakatumise tõenäosus on suhteliselt väikene, aga need on teoreetilised ja keskmised protsendi

HIV-i nakatumine tõuseb kolm kuni neli korda, kui partneril on suguhaigusi, sest reeglina suguhaigused põhjustavad suguelundite piirkonda erinevaid haavu ja haavandeid ning nõrgestavad immuunsüsteemi.

Lisaks, kui partner on nakatunud HI-viirusesse hiljuti või vastupidiselt on kandnud diagnoosimata nakkust pikalt, siis ta viiruse tase on veres kõrgem, mis omakorda tõstab nakkuse kandumise tõenäosust.

Viiruse tase esimestel nädalatel  pärast nakatumist tõuseb kuna immuunsüsteem ei ole suutnud toota piisavalt antikehi ning ühes kuupmillimeetris veres võib olla miljoneid viirusetekitajaid.

Samal põhjusel kogevad uued nakkusekandjad esimestel nädalal pärast nakatumist gripilaadseid sümptomeid nagu näiteks palavik, liigese – ja lihasvalud, suurenenud lümfisõlmed, lööbed ja väsimus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui sul hiljuti oli võimalik nakatumine sugulisel teel, siis tõenäosused on sinu poolt, aga siiski tuleb kindlasti teha test – enda südamerahu ja tuleviku tervise huvides (loe testimisest allpool).

HIV nakatumise tõenäosused: http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Risk_of_acquiring_HIV
Suguhaiguste nakatumise tõenäosused: http://en.wikipedia.org/wiki/Sexually_transmitted_disease

HIV-positiivse eluiga ilma ravita

Kui HIV.positiivne ei saa ravi, siis reeglina enne kui HIV areneb AIDS-iks (s.t. immuunrakkude arv langeb 200 või alla selle ühe kuupmillimeetri vere kohta) kulub keskmiselt kümme aastat.

Kui HIV on välja arenenud AIDS-iks, siis keskmiselt elab inimene veel kolm aastat. Kui selles faasis on haigestutud oportunistlikesse haigustesse, siis prognoos elule on väga halb – keskmiselt elulemus on kõigest üks aasta.

See on kõik ilma ravita. Kui HIV-positiivne saab viirusevastast ravi, siis peetakse haigust pigem krooniliseks ning tänapäeva ravimite juures on prognoos elulemusele väga hea.

HIV-positiivse eluiga koos raviga

Inimesed, kes saavad HIV varajases staadiumis diagnoosi ning õigel aja ravi, nende eeldatav eluiga on tänapäeval peaaegu sama, mis nakkust mittekandvatel inimestel.

2002. aastal HIV-positiivne võis elada haigusega keskmiselt 36 aastat, 2006. aastal juba 51 aastat. Seega kui näiteks noor 20-aastane inimene saab HIV diagnoosi ning peab korrektselt ravist kinni, siis elab ta keskmiselt 70-aastaseks.

Lisaks ei tohiks unustada, et ravimite tööstuses toimub pidev areng ning võib väita, et lähitulevikus suureneb HIV-posiitivse eluiga veelgi.

See on ka põhjus, miks tänapäeval peetakse HIV-i krooniliseks haiguseks. Arenenud lääne riikides (s.h. Eestis), kus diagnoosimine, arstiabi ja ravimid on lihtsalt kättesaadavad, elavad HIV-positiivsed täiesti normaalset igapäeva elu.

HIV ravi hind

Eestis on HIV ravi täiesti tasuta, ka ravikindluseta (haigekassata) inimestele. 2010. avaldatud analüüsis selgus, et HIV-epideemia tõttu jäi aastatel 2000-2007 riigil ning tööandjatel saamata 3,1 miljardit krooni tulu. Saamata tulu tuleneb elu – ja tööaastatest, mis kaotati HIV ja/või AIDSI tõttu.

Kokku kaotasime nimetatud perioodil 13 334 aastat ning tänapäeval on riik seisukohal, et inimeste tasuta ravimine on pikemas perspektiivis parem, kui mitteravimine, sest pikendatakse inimese elukvaliteeti ja pikkust.

HIV ravi on väga efektiine, pärssides viiruse arengut niivõrd, et seda ei suudeta enam verest leida. Heaks näiteks oleks Eesti esimene HIV-positiivne, kes sai diagnoosi 1989. aastal.  Viis aastat tagasi antud intervjuus ütles, et analüüsid ei näita mitte mingisugust jälge viirusest. Intervjuud saab lugeda tarbija24.ee lehel, mille leiab SIIT.

HIV ja suhted

Kui HIV-positiivne saab ravi, siis reeglina ta immuunrakkude (CD4) tase veres tõuseb ning viiruse tase ühe kuupmillimeetri vere kohta jääb nähtamatuks s.t. viiruse tase on nii madal, et seda ei suudeta enam tuvastada vereanalüüsidest.

Erinevad uuringud on näidanud, et HIV-i edasikandumine sugulisel teel, kui kasutatakse korrektset ravi, on peaaegu võimatu. Küll, aga uuringud on varajases faasis ning HIV-i võib nakatuda ka muudel viisidel, siis soovitatakse siiski järgida turvaseksi nõudeid.

HIV ja rasedus

See võib tunduda üllatusena, aga HIV-postiivsed saavad HIV-negatiivseid lapsi. Emalt võib nakkus kanduda üle lapsele, aga kui kasutatakse tänapäeva ravimeid ja abinõusid, siis lapse nakatumise risk väheneb kõigest ühe-kahe protsendini.

Super HIV

Paljud arvavad, et HIV-positiivne võib ilma kaitsevahendita astuda vahekorda teise HIV-positiivsega. Paraku on see väga ohtlik müüt. Nagu on olemas A-hepatiit, B-hepatiit ja C-hepatiit on olemas ka HIV-il oma tüübid.

Ühte tüüpi HIV-i haigestunud patsient ei anna “immuunsust” teise tüübi HIV-i suhtes ehk maakeeli üks haige võib põdeda mitut HIV-tüüpi korraga.

Sellist olukorda nimetatakse super HIV infektsiooniks ning patsienti on tunduvalt keerulisem ja raskem ravida.

HIV ja maailm

2011. aastal arvati, et maailmas on HIV-i nakatunuid umbes 34,2 miljonit inimest (0,57% kogu populatsioonist). Võrdluseks genitaalherpest põeb umbes 530 miljonit inimest.

HIV paranemine

Maailmas on üks juhtum, kus inimene paranes täielikult HIV-ist. 1995. aastal diagnoositi HI-viirus ameeriklasel Timothy Ray Brown’il. Talle määrati viirusevastane ravi.

2006. aastal haigestus ta leukeemiasse. Aasta hiljem saadeti Brown Saksamaale vereloome tüvirakkude siirdamisele (luuüdi siirdamine). Luuüdi pärines doonorilt, kellel oli CCR5d delta32 mutatsioon, mis tagab HIV-resistantsuse.

Olgu öeldud, et too mutatsioon on laialt levinud Põhja-Eurooplaste ja ka eestlaste seas (umbes 15%). Kaarti antud mutatsiooni levikust näed SIIT.

Pärast kolme luuüdi siirdamist aastatel 2006-2009 jätkas Brown HIV ravimite võtmist. Aasta hiljem ta viiruse tase oli veres langenud, samal ajal CD4 rakkude (immuunrakud) arv tõusnud ning edaspidi ta ei vajanud enam HIV ravi.

Ta suunati edasisse kontrolli, kus tuvastati, et HIV on ta verest täielikult kadunud. Siiani Brown ei võta ravimeid ning teda peetakse esimeseks inimeseks, kes paranes täielikult HIV-ist.

Kas see on siis võimalik HIV ravi?

See uudis raputas maailma ning mitmed teadlased ja uurimisrühmad on proovinud simuleerida sarnaseid tingimusi, aga kahjuks ei ole ükski neist vilja kandnud.

Sarnaste tingimuste loomine on väga keeruline. Identse doonori leidmine on suhteliselt haruldane – kõigest üks sajast kaukaaslasest kannab endas antud mutatsiooni. Teiseks Brown sai väga tugevat keemia – ja kiiritusravi, mida paljud patsiendid ei pruugi üle elada.

Teadlased on proovinud läheneda sarnaselt, aga natuke pehmema versiooniga. 2013. aastal tehti Bostonis analoogne, aga patsisendile turvalisem eksperiment, mis lubas häid tulemusi. Raviti kahte HIV-positiivset meest.

Pärast eksperimendi lõppu ei leitud meeste verest enam jälgi HIV-ist. Kui mõlemad mehed lõpetasid ravimite võtmise, siis haigus naases mõne nädala möödumisel.

HIV ja testimine

Tänapäeva HIV-testid on väga mugavad. Patsiendilt võetakse verd näpuotsast (kiirtest) ja tulemused saab teada koheselt. Kogu protsess võtab aega kõigest mõni minut ning tulemused on usaldusväärsed (kui nakatumisest on möödas 12 nädalat või rohkem).

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt on HIV väga raskesti leviv haigus, aga levib eelkõige vastutustundetu käitumise pärast. Ühtlasi on tegu ühe vähese haigusega, mille nakatumist on võimalik täielikult vältida ja väga lihtsate ning odavate vahenditega.

Teiseks HIV-positiivse diagnoosi saamine ei tähenda surmaotsust, vaid paradoksaalselt võib see tähendada hoopis paremat elukvaliteeti ning prognoosi paremale eluslemusele, sest reeglina haiguse kandjad on riskialtimad inimesed, kes võivad peale diagnoosi ilmsiks tulemist muuta oma elu kardinaalselt. Kolmandaks mida varajasemas faasis HIV-nakkus avastatakse, seda suurema tõenäosusega patsient elab kõrge eani.