Lahke kasuisa maksis kinni oma naise ja tema tütre pulmad ning õpingud, aga kuidas käitusid… Kurb!

Lugu elust enesest. Isa, kes hoolis oma naisest kui ka tema kasutütrest väga, sai väga alandliku ja väga julma käitumise osaliseks. See, kuidas ta vastas ja kuidas olukord täpselt oli, seda jagas ta avalikult Redditis näitamakas millised võivad inimesed tegelikult olla.

Lugu läks väga populaarseks ja tänasel päeval on seda jagatud sadu tuhandeid kordi. Lugu, mida ta jagas Redditis oli järgnev:

Minu kasutütar abiellub 3. augustil. Viimase kuue kuu jooksul on minu kasutütre kui ka tema ema elust kulunud enamus ajast pulmade planeerimisele (ma kirjutan ema, sest me ei ole abielus, kuigi oleme koos elanud 10 aastat).

Minu kasutütar lõpetas eelmisel aasta detsembris ülikooli, mille mina täies ulatuses kinni maksin. Vaatamata sellele, et tegu oli riigiülikooliga, läks see mulle maksma 40 000 dollarit (ümardatult 36 000 eurot). Tal ei olnud tööd ja ta elas kogu ülikooliaja meiega. Ostsin talle ka pärast keskkooli lõppu auto, et tal oleks võimalik käia ülikoolis.

Aeg-ajalt ilmub välja ka pärisisa, kellesse tütar on väga kiindunud. Vaatamata sellele, et isa ei ole aidanud ega andnud senti õpinguteks või maksnud lapsetoetust, armastab tütar oma pärisisa ikkagi ning tahab teda tagasi oma ellu. Isa veedab tütrega aega väga vähe ja harva, aga piisavalt, et murda tütre süda ja annab kattetuid lubadusi ning siis taaskord kaob teadmata ajaks ja suunas.

Nüüd on meie kasutütar abiellumas. Planeeritud pulmapeole mahub kuni 250 inimest. Kuna pulmasid planeerivad kasutütar ja ta ema, siis andsin neile nimekirja 20 mulle lähedase inimesega, keda sooviksin pulma kutsuda. Kuna mina maksan pulmad, siis ka ema ja tütar kinnitasid, et ei ole probleemi ja nad hoolitsevad selle eest, et kutsed jõuaksid minu külalistele.

Seega ma andsin neile 20-ele inimesele teada, et neile saabuvad kutsed ja et nad tollele päevale ei planeeriks mõnda muud tegevust. Laupäeval ma nägin ühte oma selles nimekirjas olevatest sõpradest ja küsisisin, kas ta ta tuleb. Ta ütles mulle, et teda ei ole kutsutud. Ta sai küll teate, aga mitte kutse.

Teade oli ta tagaistmel ja näitas seda mulle. See oli enam kui kindel, et see oli teade, mitte kutse ja samuti ei olnud teatel minu nime kui ühe korraldaja nime. Veel enam! Teatel oli hoopis tütre pärisisa kui ka tema ema nimi, aga mitte minu oma!

Lisaks sain teada, et mitte ühtegi minu nimekirjas olevat inimest ei ole kutsutud! Põhjenduseks, et 250 inimest on juba liiast ning tõesti 20 inimest ei mahu. Ma olin väga vihane ja see tõi kaasa väga suure tüli minu ja kasutütre ema vahel. Ta ütles, et kui keegi algselt kutsutud 250 inimest ütleb kutse üles, siis mahub keegi minu nimekirjast.

See oli mulle väga suur solvang. See solvas mind kui ka minu sõpru. Mina, kes maksin pulmade eest, minu ühtegi sõpra ei kutsuta ja lisaks ei ole kutsetel ka minu nime. Seega terve laupäevase päeva olin väga vihane.

Eile oli meil pühapäevane õhtusöök kasutütre, tema ema kui ka tulevase mehe ja tema vanematega ning üllatuskülalisega, kelleks oli «Päris Isa». Sel väikesel õhtusöögil minu kasutütar teatas, et teda viib altari ette ja annab tulevasele mehele üle tema pärisisa, mitte mina! Seda teavitust tervitasid teised külalised suure kiitusega «Oh kui lahe!» ja «Nii imeline».

Ma arvan, et ma ei ole mitte kunagi olnud nii vihane ja minuga ei ole oldud kunagi nii lugupidamatult käitutud. Ma värisesin. Võtsin paar sekundit, et koguda meelerahu, sest ma ausalt ei olnud kindel, kas ma hakkan nutma või löön kedagi või teen hoopis mõlemat.

Kui ma olin kindel, et suudan taaskord rääkida, siis ma tõusin ja ütlesin, et ma tahaksin öelda toosti. Ma ei mäleta täpselt, mida ma ütlesin, kuid põhisisu oli järgnev:

«Ma tahaksin öelda toosti!», ja mu kõrvu kostis vastu klaasi kõlksuvate lusikate heli. «See on olnud mulle suur rõõm olla osa sellest perekonnast viimase kümne aasta jooksul.» Selle peale kõik naeratasid ja ma jätkasin: «Praegusel eluhetkel ma tunnen, et ma võlgnen tulevasele mehele ja naisele väga palju, sest nad on avanud minu silmad, millestki tähtsas, mida ma enne ei suutnud märgata,» ja taaskord kõikidel oli enesekindel naeratus ilmel.

«Nad on näidanud mulle, et minu positsioon selles perekonnas ei ole see, mida ma arvasin olevat». Nüüd hakkas nende nägudel kumama segadus ja isegi šokk, sest nad mõistsid, et midagi on valesti. «Kui kunagi arvasin end olevat perejuht, ristiisa või patriarh, keda austatakse ja kellelt küsitakse abi kui vaja, siis tundub, et pigem minu positsiooniks oli sularahaautomaat, kust on hea saada raha ja mitte rohkemakski ma ei kõlba. Kuna minu korraldajaroll on asendatud nii kutsetel kui ka pulmatseremoonial, siis loobun oma korraldajarollist ning annan kõik rahalised kohustused edasi minu järeltulijale, täpsemalt need jäävad pärisisa kanda. Joome meie uue ja õnneliku paari ning nende valitud tee terviseks!». Ma lõpetasin oma joogi ja ütlesin, et võite kõik endast välja lasta ning lahkusin.

Kas see on isekas? Ma peaksin laduma 40 000 – 50 000 dollarit pulmadeks, kuhu minu sõpru ei kutsuta ja kus ma ei ole mitte keegi? Seega ma tegin selle jamaga lõpu. Ma tegin lõpu oma kasutütrega. Ma tegin lõpu tema emaga. Kõik raha, mis oli meie ühisel kontol, ma kandsin enda kontole, sest ta ei ole selle kümne aasta jooksul kordagi tööl käinud.

Täna hommikul helistasin kõikidele korraldajatele ja pulmadega seotud ettevõtetele, kuhu olin maksnud sissemaksed ning palusin neil see tagastada. Praegu tundub, et ma kaotan küll 1500 dollarit, sest saaliomanikud ei taha tagatisraha tagastada, aga vähemalt kõik teised tulid vastu ja lubasid raha tagasi kanda.

Kasutütre ema süüdistas mind isekuses ning tõi kaasa erinevad dokumendid ja kavad, näitamaks kui palju ma nende tööd olevat hävitanud. Viisakusest lappasin kavasid ja leidsin, et absoluutselt kõik muusika ja muu selline oli nende pärisisa maitsete ja eeliste järgi tehtud-kavandatud. Seal ei olnud tükikestki austust minu vastu. Isegi menüüs oli absoluutselt igas toidus need kaks toiduainet, millele ma olen allergiline ja millest kasutütar kui ka ta ema teadsid.

Nüüdseks on nad välja kolinud ja mitte ühtegi võimalust leppimiseks enam ei ole, sest viimased sillad põletas kasutütar, kui üritas minu ja tema ema ühisarvelt võtta tšekiga raha välja. Õnneks olin ma rahad enne välja kandnud ja tšekk oli katteta.