Maks on inimese suurim ja üks tähtsaim organ, mis asub paremal pool ülakõhus roidekaare all. Kuna maks täidab organismis mitmeid tähtsaid funktsioone, siis seetõttu on tähtis maksa hoida ja tekitada maksale võimalikult vähe stressi ning koormust.

Siinkohal toomegi välja kaheksa märki, mis võivad viidata maksa ülekoormusele või varajasele maksakahjustusele. Eriti oluline on, et varajasele maksahaigusele viitavaid sümptomeid on keeruline märgata või sümptomid on suisa olematud.

Kui Sul on järgnevast kaheksast märgist vähemalt viis, siis peaksid pöörduma arsti poole ja laskma oma maksa kontrollida. Aga ära lase end hirmutada – tihti maksahaigusele viitavad sümptomid on hoopis põhjustatud mõnest muust kergemast haigusest või ajutisest terviserikkest.

1. SEEDEHÄIRED

Maksaprobleemid võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist, aga need sümptomid on iseloomulikud ka väga paljudele teistele haigustele, nagu näiteks migreen, toidumürgitus, merehaigus, rasedus, neeruprobleemid jne.

Maksaprobleemide korral põhjustab iiveldust ja oksendamist maksafunktsiooni nõrgenemine, sest maks ei suuda vabaneda ega neutraliseerida erinevaid toksiine ja mürkaineid, mis omakorda põhjustavad kergemaid mürgitusnähte.

2. VÄSIMUS JA ÜLDINE NÕRKUS

Väsimus ja nõrgus on ka üks väga levinumaid sümptomeid paljude haiguste korral s.h. mistahes maksahaiguste puhul. Kui maks ei ole heas seisukorras, siis see nõuab kehalt rohkem pingutust, mis omakorda kurnab organismi, põhjustades üldist väsimust ja nõrkust.

3. ISUPUUDUS

Isupuudust põhjustab sapi tootmise häirumine. Sapp on hädavajalik toidu seedimiseks, misttõtu sapi defitsiidi korral on toit väga halvasti seeditav ja omastatav. Kehvale toidule vastab inimorganism isutusega.

4. SEEDEPROBLEEMID

Nagu öeldud aitab sapp seedida toitu. Lisaks isupuudusele tekivad ka seedeprobleemid, millest levinuimad on ärritunud soole sündroom, rasvase toidu ja alkoholi talumatus, kõhupuhitus, kõhukinnisus ja sapikivid.

Need olid esimesed neli üldist sümptomit, mis võivad viidata maksaprobleemidele. Järgnevad sümptomid on juba spetsiifilisemad ja osad nõuavad kohest arstide sekkumist.

5. KOLLASUS EHK IKTERUS

Ikteruse korral värvuvad inimese nahk kui ka silmavalged kollaseks. See juhtub, siis kui maksas olevad sapiteed sulguvad sidekoega ja sapp satub verre. Ikterus ei ole otseselt haigus, vaid on sümptom, mida põhjustavad peamiselt maksa ja sapiteede haigused. Haigus, mis tekitab ikterust, võib olla täiesti ohutu, aga ka raske ja eluohtlik. Seepärast ikteruse tekke korral peab alati pöörduma arsti poole.

Tekkepõhjus on väga lihtne. Inimese verre satub suurel hulgal bilirubiini. See on aine, mis tekib vananenud vere punaliblede normaalse lagunemise käigus. Kui muidu bilirubiin liigub verega maksa ja sealt eritub sappi ning edasi soolde ja nii organismist välja, siis nüüd liigub see tagasi verre.

6. PAISTETUSED

Üks varajasi maksakahjustuse märke on jäsemete, eriti alajäsemete paistetus. Kui põhjuseta jalad paistetavad, siis tuleks pöörduda arsti poole. Lisaks maksahaigusele võib paistetust põhjustada ka teised tõsised haigused, nagu näiteks erinevad neeruhaigused, südamepuudulikkus või lümfisüsteemi haigused.

7. SÜGELUS

Kui maksa tööfunktsioon on häiritud, siis nahk muutub tundlikumaks. Tekib sügelus ja kestendus. Samuti tekivad kergemini verevalumid ja sinikad, mis võivad olla väga suured. Ka veenid võivad üles paistetada.

8. VERITSUS

Maksafunktsiooni languse tagajärjel tekivad raskused ka verehüübimisel ning seetõttu võivad tekkida kergemini erinevad verejooksud. Eriti tõsiseks märgiks peetakse soolesiseseid verejookse. Kui avastate väljaheites verd, siis peaksite pöörduma esimesel võimalusel arstile.

MAKS JA OHUTUS

Aga mis põhjustab maksaprobleeme? Umbes 30-50% maksahaigustest on põhjustatud alkoholist. Kahjulikuks hulgaks meeste puhul peetakse umbes 60g  ning naiste puhul 20 grammi etüülalkoholi päevas.

OHUTU KOGUS ALKOHOLI: MEHED & NAISED

Maksimaalselt soovitatavaks koguseks päevas on meeste puhul neli alkoholiühikut ja naiste puhul kaks alkoholiühikut päevas. Sealjuures peaks iga nädal olema VÄHEMALT KOLM TÄIESTI ALKOVABA PÄEVA ning joomata jäänud ühikuid ei tohi hiljem järele juua.

Mis on alkoholiühik? Alkoholiühik on 10 grammi puhast ehk absoluutset alkoholi. See on keskmine kogus alkoholi, mille üks täiskasvanud inimene suudab ühe tunni jooksul lagundada. Lagundamine sõltub soost, kehakaalust, vanusest, treenituse astmest jms.

Toome ka näiteid, mis on maksimaalne soovitatav kogus alkoholiühikuid päevas.

KUI PALJU ALKOHOLI PÄEVAS VÕIVAD NAISED TARVITADA?

Naised võivad päevas tarbida kuni kaks alkoholiühikut päevas.

NÄITED:

• üks pooleliitrine (5%) või kaks 0.33-liitrist õlut päevas (3%).
• 2 pitsi kanget alkoholi (40%) või poolteist klaasi veini (14%);
• kaks väikest 0.3-liitrist coolerit
• pool liidrit keskmise kangusega siidrit

KUI PALJU ALKOHOLI PÄEVAS VÕIVAD MEHED TARVITADA?

Mehed võivad tarvitada kuni neli alkoholiühikut päevas ehk ülaltoodud näites korrutada kahega.

Sealjuures peab olema nädalas vähemalt kolm täiesti kainet päeva nii meestel kui ka naistel.