Põllumajanduse arenedes ning nõudluse kasvades soovisid farmerid parandada kasvatatavate viljade tootlikust, vastupidavust keskkonnatingimustele kui ka erinevaid tarbimisomadusi.

Taimearetuse käigus viljade välimus muutus väga palju ning tänasel päeval nähes ürgset banaani, porgandit või baklažaani, me ei tunneks neid ära, sest puuduvad isegi ligilähedased sarnasused.

Kui iidsetel aegadel taimede aretamiseks ristati erinevaid sorte ning katse-eksituse meetodil saadi sobiv tulemus, siis tänasel päeval kasutatakse geenide ristamist kui ka erinevaid viirusi ja baktereid saavutamaks soovitud tulemust.

Järgnevas galeriis võrdleme meile kõigile tuttavaid köögi -, juur – ja puuvilju nende eelkäijatega.

METSIK ARBUUS

17. sajandi keskpaiku valminud Giovanni Stanchi maalil on kujutatud toonast arbuusi. Metsik arbuus oli jagatud seest kuueks sektoriks ja oli väga seemnerohke.

300-aastalise aretamise käigus muudeti arbuusi mahlasemaks, milles on rohkem viljaliha ja vähem seemneid ning tänasel päeval võib poelettidelt leida ka ilma seemneteta arbuuse. Sel juhul võid olla kindel, et tegu on geneetiliselt muundatud arbuusisordiga.

METSIK BANAAN

Banaane kasvatati juba 7000 aastat tagasi. Tuttava banaanikollase tooni andis kahe banaanisordi Musa acuminate ja Musa balbisiana ristamine, mille tulemusel tekkis jahubanaan. Pika aretamise käigus muudeti banaani magusamaks, mahlasemaks ja toitainete rikkamaks.

METSIK BAKLAŽAAN

Metsik baklažaan kasvas looduses erinevas suuruses, kujus kui ka värvis – kollane, valge, lilla või sinakas. Lisaks metsikul baklažaanil olid võrsete juures teravad okkad. Aretamise käigus muudeti baklažaani kuju, suurust, värvi ja kaotati ära okkad. Täna on baklažaan piklik lillat värvi köögivili, mida võib leida igast toidupoest.

METSIK PORGAND

Porgandi aretamisel on väga huvitav ajalugu. Oranži ja piklikku porgandi aretamisega alustati 1900-ndatel aastatel oranžikat kartulit meenutavast pallist. Aretamise käigus anti porgandile piklik kuju kui ka vastupidavus külmale. Varasemalt oli porgand juurvili, mis kasvas ainult soojemas kliimas.

METSIK MAIS

Metsik mais meenutas rohkem kokku kuivanud hernekauna kui tänapäevast maisi. Meile tuttava maisitõlviku aretamisega tehti algust iidses Mehhikos. Lääne tsivilisatsiooni jaoks algas maisi ajalugu 1492. aastal, kui maadeavastaja Christopher Columbus maabus esimese eurooplasena Kuubal.

METSIK VIRSIK

Virsikut hakati kasvatama 4000 aastat enne Kristuse sündi iidsete hiinlaste poolt ning ajaloolistest ürikutest võib leida, et ürgset virsikut kirjeldati kui väga maalähedast ja kirevate maitsetega vilja, milles võis tunda nii hapukat, magusat ja ka soolakat maitset.

Vilja läbimõõt oli kõigest 2,5 sentimeetrit ning viljaliha oli suhteliselt vähe – natuke üle poole viljast oli söödav. Aretamise käigus muudeti virsiku maitset ning tänasel päeval on virsik kümneid kordi suurem, magusam kui ka tunduvalt mahlasem, võrreldes ürgse virsikuga.