17 ülivõimsat fotot, mis näitavad maailma ülerahvastatuse hävitavat efekti

Meie koduplaneet vaevleb mitmete probleemide käes – alates reostusest lõpetades globaalse soojenemisega, aga kõikidel neil probleemidel on üks ühine nimetaja või põhjus.

Põhjuseks on ülerahvastatus. Praeguse seisuga elab maailmas üle 7 miljardi inimese ning aastaks 2050. ennustatakse Maa rahvaarvuks 10 miljardit, kellest igaüks soovib omale head ja täisväärtuslikku elu, rääkimata põhivajadustest.

Inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks tuleb toota. Kuna rahvastik pidevalt kasvab, siis kasvab ka vajadus erinevate toodete järele ja tõuseb tootmise kiirus. Selle tagajärjel tekivad mürgised jäätmed nii reovee, heitgaaside kui ka olmejäätmete näol. Järjest suureneva energia – ja toorainete vajaduse rahuldamiseks tuleb kaevandada, millega rikutakse ära suuri maa-alasid, põllumaa saamiseks hävitatakse tuhandeid hektareid metsasid jne.

See on probleem! Suur probleem! Me kõik oleme nendest probleemidest teadlikud, aga niikaua kui pahandused ei ole roninud meie õuele, niikaua me vaatame sellest mööda. Õnneks on olemas inimesed, kes nii ignorantselt ja ükskõikselt ei käitu.

Need inimesed kirjutasid raamatu nimega «Overdevelopment, Overpopulation, Overshoot», kus leidub ohtralt võimsaid fotosid ja pilte tänapäeva globaalprobleemidest. Fotodele on lisatud kuulsate kirjanike ja teadlaste tsitaate ning kommentaare. Järgnevas galeriis toomegi välja 17 ülivõimsat fotot, mis näitavad maailma ülerahvastuse hävitavat efekti. Kõik need fotod on pärit eelmainitud raamatust.

#1: Surfamine laines, mis kubiseb prügist. Foto on tehtud Indoneesias Jaava saarel, mis on ühtlasi maailma kõige ülerahvastatuim saar.

#2: Willamette riigimets USAs Oregoni osariigis. 99% metsast on maha raiutud.

#3: Kollane jõgi Mongoolias. Jõgi on nii reostunud, et selle läheduses on raske hingata.

#4: Ken River’i naftaväli Californias. Naftat on sealses piirkonnas pumbatud juba aastast 1899.

#5: Tulekahju Mehhiko lahes asuval naftaplatvormil 2010. aasta aprillis.

#6: Bangladeshis asuv maastik. Tegu ei ole ametliku prügimäega.

#7: Maha raiutud vihmametsad Indoneesias, mis on asendatud palmi-istandustega.

#8: Osake Amazonase džunglist põletati maha, saamaks «värsket» põllu – kui ka elumaad.

#9: Maailma suurim ekskavaator, Bagger 228, mida kasutatakse kivisöe kaevandamiseks Tagebaus Hambachi kaevanduses Saksamaal.

#10: Prügila Ghanas. Reeglina meie elektroonilised olmejäätmed lõpetavad kolmanda maailma riikides.

#11: Vaade Mexico City’le (Mehhiko pealinn). Linnas elab üle 20 miljoni elaniku.

#12: Prügi ei kahjusta ainult maastikke, vaid ka elusolendeid. See albatross suri otseselt plastikureostuse tagajärjel.

#13: Kasvuhooned Hispaanias

#14: Kanadas, Albertas asuv maastik, mis on täielikult hävinenud kaevandamise ja mürgiste jäätmete tagajärjel.

#15: Maldiivid saavad kõige rohkem «maitsta» globaalse soojenemise tagajärgi. Kuna liustike sulamisel veetase pidevalt tõuseb, siis 50 aasta pärast on Maldiivid täielikult vee all.

#16: Venemaal asub maailma kõige suurem teemandikaevandus.

#17: Hiiglaslik jäämägi sulamas Norras Svalbardi saare lähistel.