Viis igapäeva kasutuses olevat leiutist, mida eksperdid pidasid toona aja ja raha raiskamiseks ega näinud neil mitte ühtegi praktilist kasutust. 

1. Elektripirn

pirn

Thomas Alva Edison küll ei leiutanud elektripirni, aga oli esimene, kes suutis leida viisi, kuidas on võimalik pirni kasutada laiatarbe kaubana.

Varasemad elektrilambid ja pirnid olid täiesti kasutud, sest neil oli väga lühike eluiga, nad oli väga kulukad ja väga suure voolutarbimisega.

Vaatamata Edisoni revolutsioonilisele läbimurdele pirnide vallas, pidas 1880. aastal Stevensi Tehnoloogia Instituudi president ja kõrgelt austatud teadlane Henry Moron pirni suureks läbikukkumiseks ja ei näinud ühtegi moodust, et see kunagi läheks laiatarbe kaubaks.

2. Telefon

telefon

Telefoni leiutajaks peetakse Alexander Graham Belli. Nagu elektripirniga olid olemas varasemad prototüübid, aga nad ei olnud eriti praktilised – Belli leiutis muutis telefoni laiatarbe kaubaks.

1878. aastal Briti Postkontori peainsener William Preece pidas telefoni järjekordseks mõttetuseks. Samuti Western Union, juhtiv telegrammi ettevõtte, pidas 19-ndal sajandil telefoni nii tähtsusetuks, et ei pööratud sellele mitte mingit tähelepanu.

Huvitav, mida ütleks toonane ekspert täna, kui ta näeks, et miljonid inimesed käivad tänavatel telefonid käes?

3. Televisioon

televisioon

Toonane raadioekspert Lee DeForest ütles, et televisioon on “võimatu” ning me ei tasuks raisata aega unistamisele, et ühel päeval see saab populaarseks.

Pool tema tsitaati on tõde – tõesti võib öelda, et televisioon on kohati aja raiskamine ja unistamine, aga seda meie vaba aja arvelt.

4. Arvutid kodus

personal

1949. aastal austatud matemaatik John von Neumann ütles, et arvutite võimsuse lagi on saavutatud ning enam võimsamaks neid ei ole võimalik teha ning seetõttu pidas võimatuks, et kunagi satub arvuti tavainimese kodulauale.

Tema väide põhines just sellel, et arvutite võimsus oli väga madal, aga samas olid nad keskmise elutoa suurused ning ta ei näinud võimalust, et arvuteid saaks paremaks teha.

Tänapäeval on arvutid igas kodus ja isegi inimeste taskutes telefonide näol.

5. Andmeedastus (Internet)

internet

Ka andmeedastust peeti praktikas täiesti mõttetuks leiutiseks. Dennis Gabor, kes võitis 1962. aastal füüsikas Nobeli preemia ütles, et “praktikas ei tule sellele mitte kunagi reaalset kasutust”.

Probleemseks peeti hinda, keerulisust ja aeglust. Tänapäeval on kõik need probleemid lahendatud ning me ei kujutaks ettegi elu ilma internetita.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!