Hiljutine uuring avastas 3 tähelepanuväärset eelist, mis tekivad regulaarse vandumisega


Foto: Vandumine ei ole märk ebaintelligentsusest ja keeleoskamatusest. Artikkel avaldatud: 02.10.2017, 13:08.

Mõnikord on ebameeldiv kuulda inimesi, kes kasutavad oma kõnes palju ebatsensuurseid väljendeid ja ebaviisakaid sõnu. Ühiskonnas arvatakse, et see on märk inimese kasvatamatusest ja ebaintelligentsusest.

Hiljuti tehtud uuring aga heidab vandumisele hoopis uue valguse.

1. Märk intelligentsusest

Maristi kolledži psühholoogide läbiviidud uuring näitas, et inimene, kes oskas «perfektselt» vanduda, oskas ka paremini ennast keeleliselt väljendada. Katse raames viidi läbi kaks erinevat keeleeksamit – üks neist hõlmas sujuvat eneseväljendust ja teine vandumist.

Osalejatel paluti ühe minuti jooksul öelda nii palju teatud tähega sõnu, kui neile meelde tuli. Saadud tulemused näitasid, et osavõtjad, kes said kõrgemad tulemused sujuvas vandumises, said paremad tulemused ka eneseväljendusoskuses.

Eksperiment näitas, et vandumine ei tähenda puudulikku keele- ega kirjaoskust. Selle asemel tundub, et vandumine on keele osa, mida kõneleja saab kasutada väga efektiivseks suhtlemiseks.

2. Looduslik valuvaigisti

Keele Ülikooli psühholoog Richard Stephens näitas, et vandumine võib tegelikult tõsta inimeste valu talumist. Tema ja tema meeskond palusid 66 osavõtjal panna oma käed jääkülma vette.


Kõigepealt võisid nad kasutada vandega sõnu, kui nad külma veega põhjustatud valu alla püüdsid suruda ja seejärel tehtud sama katse ajal ei tohtinud nad vanduda.

Selgus, et vabatahtlikud suutsid külma vett taluda kauem, kui nad vandusid. Nad hindasid ka külmetuse taset vähem valulikuks. Katse läbiviimisel näitas Stephens, et osalejate südame löögisagedus tõusis esimese katse ajal kõrgemale tasemele, jõudes järeldusele, et vandumine tõstab võitlusvalmidust ja suurendab agressiooni.

3. Annab jõudu

Stephens ja tema meeskond tegid uue katse. Seekord paluti kahel rühmal, kes olid vanuses 19 kuni 21, teha 30-sekundiline jalgrattasõit ja 10-sekundiline käte haarde katse. Nagu ka eelmises katses, läbisid mõlemad rühmad kaks katset, kus nad esimeses võisid vahetpidamata vanduda ja teine lubas kasutada ainult neutraalseid sõnu.

Tema uurimus näitas, et osalejate tippvõimsus kasvas ropendamise katse ajal keskmiselt 24 W ja käte haarde katses suutsid osalejad ropendamise katse ajal hoida keskmiselt 2 kg võrra raskemaid raskusi.

Need uuringud on näidanud vandesõnade kasutamist hoopis teisest küljest. Üks on kindel, vandumine ei ole kindlasti märk halvast keele- või eneseväljendusoskusest.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!


KOMMENTAARID

Priit
(2017-10-14 15:57:46)


See on täielik jama ! Need teadlased ei jaga psühholoogiast midagi.


Lisa oma kommentaar