Me kõik võrdleme end teiste inimestega igal erineval moel, näiteks: iseloomus, välimuses, sotsiaalselt, materiaalselt ja nii edasi. Kuid me peaksime keskenduma sellele, et kõik see mida tihti näeme, pole nii nagu meile tundub.
Kui me vaatame teisi inimesi mõistmise ja kaastundega, mitte kadeduse ja hinnangutega, siis mõistame, et me oleme kõik üks- inimesed. Me kõik elame samas maailmas ja läbime samu probleeme erinevatel eluetappidel.
Märkasin tsitaati, mis ütles ” Ära usu kõike, mida mõtled”. Selles loos on oma tõetera, meie mõtted võivad teinekord olla väga valed, kurjad ja halvad ning seega toovad meie ellu negatiivseid emotsioone ja energiaid.
See võimas meeldetuletus on inspireeritud Jon Kabat- Zinn tsidaadist ” Seni kuni te lõpetate hingamise, on teis rohkem õiget, kui valet”
Mõnikord me kipume liialt analüüsima oma vigu ja oleme enda vastu väga karmid, kuid on oluline meeles pidada, et seniks kuni me elame ja hingame, on meil võimalus rajada uusi teid ja muuta oma elu suunas, mida soovime.
Tundub, et on raskem aktsepteerida armastust ja mõistmist teistelt, kui elame läbi negatiivseid emotsioone- viha, häbi, kadedust, ärevust või depressiooni. Kuid tegelikult on tõde see, et just sellisel ajal, kus tunneme end väärtusetuna on armastus kõige suurim kingitus mida võime saada ja mida võime ka ise teistele sellisel eluhetkel pakkuda.
Kui sa soovid oma elus teha mingis suunas muutusi, pead sa endaga rahu tegema ja seda koheselt ning leppima sellega, kus ja kes sa oled. Nii on sul lihtsam elus edasi minna ja arendada endas neid jooni mida sa sooviksid endas näha. Ning edaspidiselt tunned palju suuremat rahulolu ja elurõõmu, kui lõpetad enese vastu võitlemise.
Üks suurimaid enesevihkamise põhjuseid on vajadus saada oma tahtmist võimalikult kiiresti ja just seda vormis, mida näeme meile sobivat. Püüame saavutada täiuslikust ja edu ja kui me seda ei suuda, tunneme end väärtusetuna. Millest me aga aru ei saa, on see, et kui me püüdleme saavutama edu ja anname endast kõik on see juba saavutus omaette, olenemata sellest, kas see õnnestub meil või mitte.
Iseendale ütlemine milline ebaõnnestumine sa oled, ei muuda sind kuidagi edukamaks ega õnnelikumaks. Iseendale ütlemine, et sa ei kasuta oma täit potentsiaali, ei aita saavutamaks suuremat potentsiaali. Kui sa ütled endale, et sa oled väärtusetu ja ei vääri armastust, ei tee see sind armastusväärsemaks.
See kõlab lausa uskumatult lihtsana, aga ainus viis enesearmastuseks on ennast armastada, sellisena kes sa oled ja kus sa oled, isegi siis kui soovid midagi muuta. Sa oled piisav täpselt sellisena nagu sa oled ja kui sa ennast armastad muutuvad nii mõnedki asjad sinu elus kergemaks.