Vanemad kaotasid tsunamis 2 last – 10 aastat hiljem näevad nad salapärast fotot, mis muudab kõike


Foto: 2004. aastal laastas India ookeanis tekkinud tsunami osa Indoneesiast, Sri Lankast, Indiast ja Taist, kus hukkus või jäi kadunuks enam kui 200 000 inimest – igaüks neist kellegi sõber, sugulane, vanem või laps. Artikkel avaldatud: 31.05.2017, 14:18.

2004. aastal laastas India ookeanis tekkinud tsunami osa Indoneesiast, Sri Lankast, Indiast ja Taist. See oli üks tõsisemaid looduskatastroofe kaasajal kus hukkus või jäi kadunuks enam kui 200 000 inimest – igaüks neist kellegi sõber, sugulane, vanem või laps.

Rangkuti perekond Aceh’ist, Indonesiast oli nende seas, kes ei unusta kunagi seda päeva, mil tsunami neid tabas. Traagiliselt pühiti nende kaks last kolmest katastroofi ajal ookeani.

Aastad möödusid ja vanemad ning nende ellujäänud poeg läksid oma eluga edasi, kuid 10 aastat hiljem, nende sugulane märkas midagi, mis muutis kõike.

Kui tsunami tabas Aceh’i, siis laste isa, Septi Rangkuti, pani lapsed suurele puidust alusele, et lapsed ei upuks, kuid kahjuks pühiti lapsed ookeani.

Septi ja tema abikaasa, Jamaliah, kulutasid rohkem kui kuu meeleheitlikult oma lapsi taga otsides, kuid tulutult. Lõpuks nad tunnistasid endale, et nad ei näe enam oma armastatud lapsi kunagi uuesti.

Elu läks edasi ja vanemad ning nende üks elusolev poeg üritasid oma elu uuesti üles ehitada, kuid siis kolm aastat tagasi, 2014. aastal, Septi vend nägi oma külas tüdrukut, kes tundus kahtlaselt tuttav.

Ta uuris maad ning sai teada, et tüdruk oli pärast tsunamit orvuks jäänud. Ookean kandis teda ca 130 km kaugusele oma kodust ja kohalik kalur päästis tüdruku ning kasvatas teda koos oma eaka emaga 10 järgnevat aastat.

Pärast seda oli Septi vend üsna kindel, et väike tüdruk oli tema vennatütar. Mees võttis ühendust oma vennaga ja andis teada, et leidis ilmselt tema kadunud tütre. Siiski polnud garantiid, sest tüdruku nimi oli erinev ja tal oli ainult paar mälestust elust enne tsunamit.

Septi ja Jamaliah võtsid ühendust kaluri emaga ja leppisid kokku kohtumise ning kui nad kohtusid tüdrukuga, teadsid nad kohe… See oli nende tütar, Raudhatul!

Pärast 10 aastat kurbust ja kaotusevalu, said vanemad lõpuks oma kadunud nüüdseks 14-aastase tütre tagasi. See oli ime, mida keegi neist ei oodanud ja nad ei suutnud pisaraid tagasi hoida.

Raudhatul kolis tagasi oma bioloogiliste vanemate juurde, kuid siis juhtus veel üks ime. Nad leidsid ka oma kadunud poja Arifi.

Selgus, et kalur, kes päästis tütre Raudhatul’i, ei suutnud hoolitseda Arifi eest ja jättis poisi omapead. Poiss oli mõned aastad kodutu, kuniks üks heasüdamlik paar võttis ta enda juurde elama.

Kui Arif nägi televiisoris lugu oma õest ja tema vanemate taasühinemisest, siis võttis ta kohe oma vanematega ühendust ja terve õnnelik pere sai uuesti kokku.

Milline hämmastava lõpuga lugu! See lugu näitab, et maailmas ikka juhtub imesid iga päev, kui me nendesse tõemeeli usume.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!