Miks ei tohiks mitte kunagi lund süüa! Mitte kunagi! Keela oma lapsi ja ära söö ise, sest …

Kindlasti oled kuulnud ütlust: «kui sööd lund, siis ära söö kollast lund.» Kahjuks ei tohiks süüa üldse lund, selgub ajakirjas Environmental Science» avaldatud uuringust, kus selgitatakse, miks ei tohiks mitte kunagi süüa lund.

Põhiprobleemiks on saasteained. Lumel on väga hea omadus püüda ja hoida kinni autode heitgaasidest tulenevaid saasteaineid ning seetõttu lumi, mis on puutunud natukenegi kokku heitgaasidega, sisaldab olulises koguses erinevaid mürkaineid.

Toksilistest ainetest leiti kõige rohkem benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni. Benseeni leidub näiteks naftas ja kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmisel.

Tolueeni ja ksüleeni näiteks kasutatakse lahustina. Etüülbenseeni saadaksegi benseenist ning edasi kasutatakse stüreeni tootmiseks, millest omakorda tehakse plaste ja polümeere.

Lund süües, mida teevad eelkõige lapsed, jõuab nende organismi erinevad eelmainitud mürkained ning seetõttu lume söömist peaks vältima ja peaks seda lastele keelama. Lumi on ohutum kohtades, kus puudub liiklus, aga sealgi võib tulla reostust mõnest muust allikast.

Uuringust selgus, et kui lumi puutub kokku mistahes autode heitgaasidega, siis piisab kõigest ühest tunnist, et lumes leiduvate saasteainete ja toksiliste osakeste tase suurenes oluliselt.

Lisaks lumest saateained ei kao. Lumi käitub kui käsnana, mis imeb endasse saateained, mis jäävad lumes olevate jääkristallide vahele lõksu ning on seal kuniks lumi ära sulab. Seetõttu isegi, kui lumi ei ole pikalt heitgaasidega kokku puutunud, on seal siiski erinevad mürk – ja saasteained.

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Science: Processes & Impacts, mille viisid läbi rühm Kanada McGilli ülikooli teadlasi.