Kuna Maa pöörlemiskiirus pidevalt väheneb, siis muutuvad ööpäevad järjest pikemaks. See tähendab, et Maa teeb ümber oma telje tiiru natukene aeglasemalt.

Selle kompenseerimiseks lisatakse alates 1972. aastast umbes iga kolme aasta tagant üks lisasekund, et klapitada astronoomiline aeg rahvusvaheline aatomiajaga. Kokku selle aja jooksul on lisatud 26 lisasekundit ning järgmine sekund lisatakse juba selle aasta 30. juunil. Siis uus päev ei hakka 23:59:59 vaid 23:59:60.

Varasemalt põhjustas liigsekundi lisamine palju probleeme arvutites, aga tänasel päeval on juba sellega arvestatud, tehtud parandusi ning suurt segadust ega kaost oodata ei ole.

Ööpäeva pikkus

Juba varasemalt arvati, et ööpäeva pikkus ei ole konstante ning on pidevalt pikenenud. Vanade ürikute, kus täheldati üles nii päikese – kui ka kuuvarjutusi, andmete põhjal modelleeriti toonane taevakehade liikumine, mis tõestas, et toona oli ööpäev natukene lühem.

Samuti kivistunud korallid, mida võiks nimetada isegi ajaloo kalendriks, näitavad, et umbes 530 miljonit aastat tagasi oli ööpäeva pikkus 21 tundi ning umbes 100 miljonit aastat tagasi, kui elasid dinosaurused, siis ööpäev vahetus iga 23 tunni järel.

Maa pöörlemise aeglustumine kestab tänaseni ja seetõttu väga kauges tulevikus, umbes 140 miljoni aasta pärast, on ööpäeva pikkuseks juba 25 tundi.

Kuidas ja miks Maa pöörlemine aeglustub?

Seda mõjutab eelkõige Kuu gravitatsioon, mis moonutab Maa kuju. Illustreerimisiseks mõelge balletitantsijat, kes keerleb. Kui tal on käed koos, siis kiirus suureneb, aga kui ajab käed laiali, siis kiirus hakkab vähenema.

Täpselt sama on ka Maal. Kuna Kuu gravitatsiooni mõjul on Maa ekvaatoritelt «välja venitatud», siis seetõttu pöörlemise kiirus väheneb ja ühtlasi tekivad ka ookeanides looded – tõusud ja mõõnad (vaata joonist).

looded

Aga on ka täheldatud Maa pöörlemiskiiruse suurenemist. Näiteks 2004. aastal toimunud India ookeani maavärin ja sellega kaasnenud ohvrite rohke tsunaami, pani Maad kiiremini pöörlema ning päevad hoopis lühenesid 2,68 mikrosekundi võrra.

Aastad ja aastaajad

Maa pöörlemisekiirus ei mõjuta mitte kuidagi tiirlemiskiirust ümber Päikese, siis seetõttu Maa teeb tiiru ümber Päikese sama kiirelt ning aastaajad kuidagi ei muutu. Teisisõnu ööpäev võib lüheneda või pikeneda, aga aastaajad jäävad ikka sama pikaks ning kalendrisse lisapäeva oodata ei ole.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!


Lisa oma kommentaar