Kui palju tuleks vett juua iga päev? See on lihtne küsimus, millele ei ole lihtsaid ega üheseid vastuseid, sest aastate vältel on tehtud mitmeid uuringuid, mile tulemused kui ka soovitused on olnud erinevad.

Seega on jõutud järeldusele, et iga inimese veevajadus on erinev ja sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks tervis, aktiivsus ja kliima ning tuntud reegel «8 klassi vett päevas» võib osutuda valeks.

VEE VAJALIKKUSEST & VEEPUUDUS

Vesi on organismile üks tähtsamaid keemilisi komponente ja moodustab umbes 60% kogu kehakaalust ning mängib asendamatut rolli kõigi elutähtsate organite ja funktsioonide töös. Näiteks ilma veeta ei suuda keha väljutada jääkaineid, kanda toitu rakkudesse, reguleerida kehatemperatuuri jne.

Kui kehas hakkab tekkima vedelikupuudus, siis sellist olukorda nimetatakse dehüdratsiooniks. Kerge vedelikupuuduse korral tekib inimesel janu ja uriin muutub kollakamaks. Mida suurem on vedelikupuudus, seda tumekollasem on uriin. Reeglina kerge veepuudus tekib pärast sportimist.

Kerge vedelikupuuduse korral on inimene kaotanud kuni 4% oma organismi normaalsest veekogusest ning enamasti peale janu ja väsimuse suuremaid tervisehädasid ega probleeme ei ole. Suuremad hädad algavad alates 5-protsendilise vedelikukaotuse juures. 5-8% protsendi juures tekib lisaks janule ning vähesele uriinieritusele tugevam uimasus, väsimus ja pearinglus.

Kui vedelikukaotus on suurem kui 10%, tekivad esimesed tõsised füüsilised kui ka vaimsed häired, millega kaasneb väga tugev janu. Inimene võib olla segaduses, näha hallutsinatsioone, kaotada teadvust. 15-25% vedelikupuuduse korral on tõsiselt häiritud elutähtsate funktsioonide ja organite töö ning kui vedelikudefitsiiti ei vähendata, saabub surm.

VEEPUUDUSE SÜMPTOMID & RAVI

Kerget vedelikupuudust iseloomustab üldine ebamugavustunne, väsimus ja peavalud. Vedelikupuuduse likvideerimiseks piisab vee või mõne muu vedeliku tarbimisest v.a. diureetilisi toimeaineid sisaldavad vedelikud, nagu näiteks alkohol.

Raskema vedelikupuuduse korral on vaja lisaks vedelikele tarbida ka erinevaid soolasid ja elektrolüüte, kas suu või veeni kaudu. Sealjuures veeni ei tohi süstida kunagi puhast vett, sest see võib põhjustada punaste vereliblede hävinemise, mistõttu dehüdratsiooni veenisisese ravi puhul kasutatakse ainult spetsiaalseid lahuseid.

Vedelikupuudust ei tohi mitte kunagi leevendada merevee ega alkoholiga, sest see halvendab olukorda. Samuti ei soovitata uriini joomist. Vaatamata laialt levinud teadmisele, kus ellujäämiseks on joodud uriini, siis paljud uuringud väidavad vastupidiselt, sest uriinis lahustunud ainete kontsentratsioon on väga sarnane mereveele.

KUI PALJU VETT TULEKS IGA PÄEV TARBIDA?

Iga päev kaotame vedelikke hingates, higi, uriini ja muude kehavedelike kaudu. Tuues väga keskmised numbrid, kaotab inimese päevas uriiniga 1,5 liitrit, hingeõhuga 0,35l, higistades 0,45 liitrit ning väljaheidetega 0,2 liitrit vett.  Kokku 2,5 liitrit vett, mis tuleb asendada. Kui palju siis tuleks vedelikke päevas tarbida? 2.5 liitrit? Vähem? Rohkem?

Eesti kliimas peaksid mehed tarbima umbes 13 klaasi (3 liitrit) ning naised 9 klaasi (2,2 liitrit) vedelikke päevas. Teadusuuringutes mõõdetakse üheks klaasiks kaheksa untsist klaasi (mahuühikuna fluid ounce ehk fl oz – unts vedelike mõõtmiseks), mis vastab 236,6 milliliitrile.

Siinkohal tasuks märkimist, et see on päevane soovitatav vedelikukogus, mitte joodava vee kogus. Vedelikke saame ka toidust ning erinevatest muudest jookidest, mitte ainult veest. Seega tuntud «8-klaasi vett päevas» reegel (1,8 liitrit) on ligilähedane inimese vedeliku päevanormile, aga siiski ei ole kõige täpsem ning arvesse tuleks võtta järgnevad tegurid.

TEGURID, MIS SUURENDAVAD VEDELIKU VAJADUST

TREENING: Kui trenni tehes higistad, siis lisa päevasele vedelikunormile juurde 1,5 kuni 2 klassi vett.
INTENSIIVNE TREENING: Kui treenid väga intensiivselt, siis võimalusel tarbi ka spordijooke, mis sisaldavad naatriumit, vähendamaks higistamisest tekkinud naatriumipuudust. Loomulikult kaotatud vedelik asenda puhta veega, aga siinkohal sõltub, kui intensiivne oli treening.
KLIIMA/KESKKOND: Kuum ja/või niiske kliima soodustab higistamist ning seetõttu kaotab organism vedelikke oluliselt rohkem. Eriti tähtis on soojamaa puhkusereisidel, kus tarbitakse tavalisest rohkem alkoholi, mis olemuselt on vedelikke väljutav diureetikum ning unustatakse tarbida uues kliimas rohkem vett, mistõttu võib tekkida kerge vedelikupuudus.
HAIGUSED/TERVIS: Kui oled palavikus, piinab kõhulahtisus või oksendamine, siis keha kaotab rohkem vedelikke ning peaksid taaskord tarbima rohkem vedelikke.
RASEDUS/RINNAGA TOITMINE: Naised, kes on rasedad või toidavad last rinnaga, peaksid samuti tarbima rohkem vett. Rasedad peaksid tarbima 10 klaasi (2,3 liitrit) ning rinnaga toitvad naised koguni 13 klaasi (3,1 liitrit) vedelikke päevas.

TEISED VEDELIKE ALLIKAD PEALE VEE

Vedelikke ja vett tarbimine ka toiduga. Umbes 20% päevasest toidust moodustab vesi, mis lisandub meie päevasele veenormile. Kui tarbid palju puu – ja juurvilju, siis vee osakaal toidus võib olla suurem kui 20%. Näiteks arbuusist ja spinatist 90% on vesi.

LÕPPSÕNA

Üldiselt veepuudusest annab märku janu ning uriini värvus. Kui janu on harva ning uriin on värvitu või helekollane, siis sa tarbid vedelikke piisavalt. Kui uriin on tumekollane või täheldad aeg-ajalt janu, siis see viitab kergele vedelikupuudusele ning peaksid oma päevast vedelikutarbimist tõstma, et turgutada organismi. Kerge veepuuduse vältimiseks tarbi vett või mõnda muud madalakalorsusega jooki enne sööki ja söögi ajal ning joo vett alati enne ja pärast treeningut.

Kui oled täheldanud endal eelmainitud sümptomeid, siis kindlasti tõsta oma päevast veetarbimist, sest vedelikupuudus kurnab organismi ning häirib ka teiste funktsioonide tööd s.h. seedimine, taastumine spordist, toonus, lihaseareng, kaalulangetamine, vaimne väsimus ja palju muud.