Joo 2 tassi keefiri iga päev ja Sinuga juhtuvad need asjad…

Keefiris on palju vitamiine ja mineraale, sealhulgas A-, B- (B1, B3, B9 ja B12), D- ja K-vitamiini, foolhapet, joodi, magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. Samuti sisaldab see looduslikke probiootikume, mis stimuleerivad seedetrakti, võitlevad halbade bakteritega ja hoiavad meie soolestiku floora tervena.

Järjest rohkem uuringuid on tõestanud, et keefir ei ole oluline ainult meie seedimisele, vaid ka immuunsüsteemile ja keefir on parem kui piim ise ja muud piimatooted, sest lisaks piimhappebakteritele on seal pärm, aminohapped ja äädikhappebakterid.

Sellise toitainete ja elusorganismide seguna aeglustab ka keefir naharakkude vananemist, reguleerib vererõhku ja aitab vähendada väsimust, närvilisust ja unehäireid. Arvatakse, et see on kasulik ka südamele, sapipõiele, maksale ja kõhuhaiguste korral.

Suurel hulgal proteiinisisaldusega kaloreid, tervislikke rasvu ja suhkruvaba, on see ka suurepärane dieettoit. Keefiriga võid teha endale ka näomaski, mille videot saad näha siit.

Keefiri saad osta igast supermarketist, kuid võid seda valmistada ka ise: Sul on vaja selleks piima (lehma, lamba või kitse) ja keefiriseent. Inimesed teevad keefiriseenega isegi mullivett. Sellel on sama kasu, aga ei ole lihtsalt valku.

Pane seened ja piim hästi tihendatud õhukindlasse mahutisse ja lase sellel kaks päeva toatemperatuuril pimedas kohas käärida. Pea meeles, et tööstuslik keefir sisaldab tavaliselt laktoosi. Kui Sul on laktoositalumatus, siis kontrolli pakki või tee keefiri ise.

Ära unusta ka keefiiri ületarbimisohtu. Kuni 4 tassi päevas on hea, kuid rohkem piimhappebaktereid võib tegelikult mikrobioome kahjustada. Ideaalne on umbes kaks tassi, sõltuvalt Sinu kehakaalust ja toitumisest.