Sõjaveteran otsustab enesetapu teha ja läheb viimast suitsu tegema, kuid siis kuuleb põõsas…


Foto: Josh Marino sai Iraagis teenides raske ajutrauma ja oli elus juba alla andmas, kui väike kassipoeg ta päästis. Artikkel avaldatud: 03.10.2017, 11:50.

Enamik meist on kuulnud väljendit «kes päästis kelle?» lemmikloomade maailmas, kuid ühe sõjaveterani juhtumi puhul kass päästis hoopis mehe elu.

Nagu paljud, kes on teeninud relvajõududes, et võidelda vaenlasega, nagu riik vajab, siis tegi seda ka srs Josh Marino.

Iraagis teenides sai ta ohtliku ajukahjustuse ja tal tekkis raske traumajärgne stressihäire. Ta tundis nii palju vaimset ahistust, et ta otsustas enda elu võtta.

«Ma ei tahtnud enam sellega hakkama saada,» ütles Marino. Võtsin ühe oma nugadest, kirjutasin oma arvutisse hüvastijätukirja ja läksin välja, et suitsetada oma viimane sigarett.»

Äkki kuulis ta barakkidest eemal olevatest põõsastest sahinat ja heli ning see mitte ainult ei suutnud päästa tema elu, vaid võib päästa ka paljude teiste veteranide elu, kes kannatavad samamoodi nagu tema.

See heli oli pehme musta-valgekirju kassipoja suust tulnud «mjäu».

«Ta lihtsalt tuli põõsast välja ja hakkas ennast vastu mu jalga hõõruma ning tahtis, et ma teda paitaks ja hellitaks. Mu süda tahtis lõhkeda ja ma purskusin pisaratesse,» ütleb ta oma lühikeses filmis «Vastastikune päästmine. Josh’i & Scout’i lugu». «Võibolla ta kuidagi teadis, et minus oli midagi, millega ma toime ei suutnud tulla.»

Marino tänab kassipoega, et see tema elu päästis.

«Ma lõpetasin mõtlemise kõigile oma probleemidele ja hakkasin mõtlema tema probleemidele ja mida ma saaksin teha, et teda aidata,» ütles Marino.


Scout aitas Marinol õppida, et ta suudab kellestki hoolida ja keegi võib ka tema eest hoolitseda.

Ta pani kassipojale nimeks Scout ja hakkas teda iga päev toitma. Ühel päeval lõpetas Scout ilmumise ja Marino jäi natuke kurvaks, kuid Marino tutvus toreda tüdrukuga ja nad otsustasid koos võtta kassi, sest Scoutil oli selline positiivne mõju Marino’le ja tema heaolule.

«Järsku hakkas üks musta-valgekirju kass läbi puuri mu kätt lakkuma,» räägib ta, kuidas ta varjupaigas Scouti kohtas. «Ma avasin selle puuri ja ma võtsin ta sealt välja ning hoidsin teda kõvasti.»

Marino allkirjastas vajalikud paberid, et Scout seal ja kohe endale võtta.

Marino ütleb, et Scout pani ta ennast paremaks inimeseks muutma. Ta hakkas paremini sööma, trenni tegema ja loobus suitsetamisest.

Marino lasti lõpuks meditsiinilistel põhjustel armeest vabaks, ta abiellus oma tüdruksõbra Becky’ga, teenis magistrikraadi kliinilise rehabilitatsiooni ja vaimse tervise nõustamisel ning asus tööle Veteranide ministeeriumi nõustamisosakonda. Ta räägib nüüd oma lugu temast ja Scout’ist teistele veteranidele.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!