Astrobioloog püüab valmistada toitu Antartikas 70 külmakraadi juures ja tulemused on rabavad


Foto: Artikli lõpust leiab maagilised ja suisa uskumatud pildid, mis ilmestavad kui äärmuslike temperatuuridega peavad polaaruurijad igapäevaselt toime tulema. Temperatuurid langevad talvel alla 80 miinuskraadi. Artikkel avaldatud: 19.10.2018, 12:21.

Cyprien Verseux on astrobioloog ja glatsioloog (liustike – ja jääuurija), kes töötab maailma kõige kaugemas ja eraldatumas teadusbaasis – Antartikas asuvas Concordia baasis. Isegi rahvusvaheline kosmosejaam (ISS), mis asub maapinnast 400 kilomeetri kõrgusel orbiidil, on lähemal tsivilisatsioonile kui Concordia uurimisjaam Antartikas.

Kui astrobioloog Cyprien ei ole hõivatud teadustöö, proovide kogumise ja kliimamuutuste uurimisega, siis vaba aega sisustab ta blogi pidamisega, jagades kogemusi, kuidas on elada nii äärmuslikes ja karmides tingimustes. Igapäeva toimetused ja tegevused, mis meile tunduvad nii tavalised ja iseenesest mõistetavad, võtavad sügaval Antartikas hoopis uued mõõtmed ja säärast põnevat lugemist Cyprien’i blogi sisaldabki.

Cyprien ja koos temaga veel väike teadlaste rühm elab täiesti üksinda Antartika talve sügavustes, kus on nii ekstreemsed tingimused, et isegi bakterid ei suuda ellu jääda. «Üheksa kuud aastas, kogu talve, oleme täiesti isoleeritud – siia ei saa keegi tulla ega siit ära minna,» ütles Cyprien veebilehele Bored Panda. «Siin on nii külm, et mistahes sõidukid ei saa siia tulla ega siit ära minna. Me oleme siin maailma isoleerituimas paigas kolmeteistkümnekesi – mehaanikud, teadlased, kokk ja arst.»

Hapnikuvaene ja viljatu ning ääretult tühi maastik annab teadlastele tunde nagu nad elaksid teisel planeedil. «See on kõige külmem ala Maal – talvel langeb temperatuur alla 80 miinuskraadi,» selgitas astrobioloog. «Me nägime Päikest alles augustis pärast 3 kuud täielikku pimedust, ilma, et Päike oleks sel ajal kordagi tõusnud. Õhk on siin äärmisel kuiv ja hapnikuvaene.»


«Hoolimata vägagi äärmuslikest ja vaenulikest keskkonnatingimusest on Concorida väga atraktiivne ja nõutud polaarjaam erinevatele teadlastegruppidele nagu näiteks astronoomia, inimese füsioloogia (Euroopa Kosmoseagentuur kasutab polaarjaama, et uurida inimese kohanemist ekstreemstees tingimustes, mis on vajalik tulevastele Kuu ja Marsi mehitatud missioonidele), glatsioloogia, atmosfääri uurimine ja geofüüsika.»

Cyprieni ja teiste polaarjaama teadlaste töö on eluliselt tähtis, mis annab ülevaate kliimamuuutustest nii minevikus kui ka tulevikus. «Siin on läbiviidud mitmeid uuringuid, mis on andnud hindamatuid andmeid kliimamuutuste kohta, » ütles ta. «Tänu siin läbiviidud uuringutele teame, et kasvuhoonegaaside, eriti metaani ja süsihappegaasi tase atmosfääris ei ole viimase 800 000 aasta jooksul olnud kunagi nii kõrge.»

Kui Cyphine ei tee teadustööga, siis näitab blogis ka Antartika «lõbusamat» poolt, nagu näiteks kuidas oleks välitingimustes toiduvalmistamine. Tema tehtud pildid ilmestavad, millised äärmuslikud temperatuurid valitsevad, külmutades toidu hetkega, tekitades illussiooni nagu puuduks gravitatsioon.

«Meie toiduvalik on väga piiratud. Värsked toiduained saavad otsa juba varatalvel ning edaspidi (novembrist kuni veebruarini) peame sööma ainult külmutatud toitu. Kuna siin on nii külm ja temperatuurid ei tõuse kunagi soojakraadideni, siis toitu hoiame lihtsalt õues konteinerites.»

Cyprien Verseux on astrobioloog ja glatsioloog, kes töötab maailma kõige kaugemas ja eraldatumas teadusbaasis – Antartikas asuvas Concordia baasis.

Kui ta ei ole hõivatud teadustööga, siis peab ta blogi, jagades kogemusi, kuidas on elada nii äärmuslikes ja karmides tingimustes.

Lihtsalt «nalja pärast» otsustas ta näidata, kuidas Antartika välitingimustes «küpsetada» toitu.

Tema tehtud pildid illustreerivad, millised äärmuslikud temperatuurid valitsevad Antarktikas.

See ei ole piknik!


«See on kõige külmem koht Maal – talvel langeb temperatuur alla 80 miinuskraadi.»

«Me nägime Päikest alles augustis pärast 3 kuud täielikku pimedust, ilma, et Päike oleks sel ajal kordagi tõusnud. Õhk on siin äärmisel kuiv ja hapnikuvaene.»

«Meie toiduvalik on väga piiratud. Värsked toiduained saavad otsa juba varatalvel ning edaspidi (novembrist kuni veebruarini) peame sööma ainult külmutatud toitu.

«Me oleme siin maailmas isoleerituimas paigas kolmeteistkümnekesi – mehaanikud, teadlased, kokk ja arst.»

«Üheksa kuud aastas, kogu talve, oleme täiesti isoleeritud – siia ei saa keegi tulla ega siit ära minna.»

«Tänu siin läbiviidud uuringutele teame, et kasvuhoonegaaside, eriti metaani ja süsihappegaasi tase atmosfääris ei ole viimase 800 000 aasta jooksul olnud kunagi nii kõrge.»

«Lisaks Me kasutame polaarjaama, et uurida inimese kohanemist äärmuslikes tingimustes, mis on väga sarnased tulevastele Kuule või Marsile rajatavatele jaamadele.»

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!