Kipud asju unustama? See võib olla kõrgema intelligentsuse märk, ütlevad teadlased


Foto: Kipud asju unustama? Või arvad, et inimesed, kes kõige rohkem fakte mäletavad on kõige intelligentsemad? Paraku teadlased väidavad vastupidist - unustamine on normaalne ja inimesed peaksid tegema isegi «ajutrenni», et rohkem unustada ja nii teha intelligentsemaid otsuseid. Artikkel avaldatud: 17.10.2018, 10:29.

Kindlasti teate neid inimesi, kes kiidavad kui hea mälu neil on ja proovivad nii paista välja targemana. Aga võib-olla nad ei tohiks seda, sest hea mälu ja pikalt mäletamine on intelligentsuse seisukohalt täiesti ebaoluline ja ülehinnatud, vähemalt nii väidavad Toronto Ülikooli teadlased.

Uuringus leidsid teadlased, et inimesed kes kipuvad rohkem unustama võivad olla intelligentsemad, võrreldes nendega, kes unustavad asju vähem. Teadlaste sõnul unustamine on täiesti normaalne protsess, sest sellega proovib aju optimeerida arukate ja paremate otsuste tegemist, hoides esil olulise ja loobuda vähem olulisemast.

«On väga tähtis, et aju unustaks ebaolulisi asju ja selle asemel keskenduks asjadele, mis aitavad teha elulisi otsuseid,» ütles üks uuringu korraldajatest Blake Richards. Ajule ei ole tähtis üksikud faktid, vaid üldine suur pilt ja mida vähem on ebaolulist ja aegunud informatsiooni, seda parem ja täpsem on suur pilt ja seda lihtsam on langetada paremaid otsuseid.


«Päevas tuleb vastu võtta tohutult hulgal otsuseid ja kui Teie aju toob otsuse langetamisel pidevalt esile erinevaid, aga samas vastuolulisi mälestusi, siis seda keerulisem on teha mõistlik ja tark otsus,» ütleb Richards. «Seetõttu ajule ongi vajalik unustada vananenud informatsiooni ja uuendada või täiendada seda uutega,» lisas ta.

Lisaks on ajul komme unustada mineviku sündmusi, aga samas jättes alles ähmase ja üldise pildi, mis on vägagi tähtis. Nii saab aju eelnevaid kogemusi kasutada praegustes ja tulevastes olukordades.

«Me kõik imetleme inimesi ja megaajusid, kes Kuldvillakus edastavad konkurente pika puuga, kuid tõsiasi on see, et evolutsiooni käigus meie aju ja mälu ei kujunenud võitmaks mälumänge, vaid tegema arukaid, tarku ja intelligentseid otsuseid,» ütleb Richards. Ta lisab, «Ja kui vaadata, mida on vaja intelligentse otsuse tegemiseks, siis meie väidame, et unustada rohkem ebaolulist informatsiooni.»

Aga mida see tähendab, kui kipume unustama tekste, mida just lugesime või inimesi, kellega alles kohtusime või kuhu me panime korterivõtmed? Selle peale Richards ütleb, et ei ole vaja väga muretseda ja see on täiesti normaalne.

«Jah, Sa ei soovi kõike asju unustada, sest see tekitab rohkem kahju kui kasu, aga kui olete üks neist, kes kipub asju aeg-ajalt unustama, siis reeglina on see märk, et Teie mälusüsteem ja aju on terve, töötab normaalselt ja teeb seda, mida ta tegema ka peaks. »

Lõpetuseks lisab Richards, et kui soovid olla üks neist, kes suudab langetada tarku otsuseid ja kiirelt leida antud olukorrale parimaid lahendusi ning vastuseid, siis tuleks teha ajule «restarti» ja puhastust. Selleks on kõige lihtsam mistahes füüsiline treening.

«Me teame, et jooksmine, jõusaal või mistahes füüsiline treening suurendab neuronite arvu hipokampuses, mis on otseselt seotud mäluga ja seetõttu võib aju unustada eelnevaid mälestusi, aga need ongi just need ebaolulised mälestused, mis meie elu ei mõjuta, aga nende olemasolu võib takistada heade otsuste tegemist.»

Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus. See kuulub aju limbilisse süsteemi ja on seotud emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu – Vikipeedia.

Kui lugu, mida lugesid oli kasulik, hariv või meeldis, siis jaga seda lugu ka sõpradele. Teised juba jagasid!