Rahast räägime, mõtleme ja raha kasutame iga päev. See on igapäevane, tavaline aga hädavajalik vahend rahuldamaks meie tarbimisvajadusi. Aga kas Sa teadsid järgmist viite ahastama ja imestava panevat fakti raha kohta?
90% rahatähtedel on jälgi kokaiinist
Kokaiini tarbimiseks kasutatakse tihti rahatähti. Erinevad uuringud kinnitavad, et vähemalt 90% USA dollaritel on jälgi kokaiinist. Reeglina rahatähed saastuvad kokaiini tarbimise käigus või kui diiler katsub raha kätega, millel on jälgi narkootilisest ainest.
Seega, kui Su rahakotis on dollareid, siis tõenäoliselt vead endaga kaasas mikroskoopilise koguse kokaiini. Teisalt rahatähtede uurimisel on võimalik kindlaks teha, kas kokaiini tarbimine on tõusnud või mitte. Praeguse seisuga on tõusuteel, sest sarnane uurimus viidi läbi 2007. aastal ja siis leiti, et umbes 67% rahatähtedest on narkootilise ainega saastunud.
Enamus rahatähtedel on rohkem baktereid ja mikroobe kui kasutatud WC paberil
Öeldakse, et raha on must. Uuringud kinnitavad, et keskmiselt ühel rahatähel on rohkem baktereid ja mikroobe kui näiteks kasutatud WC-paberil. 94% rahatähtedest kannavad kaasas mikroobe ja baktereid, mis võivad teha terve inimese haigeks. 7% rahatähtedelt leiti baktereid, mis võivad põhjustada tervele inimesele väga tõsiseid haigusi.
87% rahatähtedel on bakterid, mis on tervele inimesele ohutud, aga võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid nõrga immuunsüsteemiga inimestele nagu näiteks vähihaiged ja HIV-positiivsed. Lisaks enamik viirusi elab väljaspool inimese keha 48 tundi – rahatähel aga üle kümne päeva!
Seega raha võib sillutada tee paradiisi ja avada uksi erinevatele võimalustele, aga samas ka ukse otse haiglasse.
Ajuvabaduse tipp: ühe USA penni (ühe sendise) valmistamine maksab 2,4 senti
USA ühe sendise, mida tuntakse rohkem penni nime all, vermimiseks kulub 2,41 senti. Kui eemaldada ringlusest kõik väikesed 1 pennised, säästaks USA valitsus aasta lõikes miljoneid.
Olukord ei ole parem ka Euroopas. Kui ühe ja kahe sendised eemaldataks käibest oleks viimase 12 aasta jooksul Euroopa Liit säästnud 1,4 miljardit eurot.
Hüperinflatsioon Weimari vabariigis Saksamaal: raha kasutati kütteks, tapeetimiseks ja muuks
1922. aastal toimus Weimari vabariigis Saksamaal hüperinflatsioon. Päts leiba maksis toona 163 marki. Aasta hiljem juba 1,5 miljonit makri ning aasta hiljem 200 000 000 000 marki.
Inflatsioon oli nii suur, et..
- … inimestele maksti palka iga tund ning see kulutati ära võimalikult kiirelt minutitega enne kui raha väärtus langeb;
- … inimesed käisid poes rahakärudega;
- … vahetuskaup muutus tavapäraseks – eelistati vahetada asju sularaha kasutamise asemel. Viimati antud majandusviis oli standardiks keskajal;
- … restoranides puudusid hinnad. Hind öeldi siis, kui saabus söök lauda, sest tellimise, söögi saamise ning lauda jõudmise vahel langes rahaväärtus tohutult;
- … rahatähti kasutati kütteks, tapeetiteks, anti lastele mängimiseks jms;
Inflatsioon lõppes 1924. aastal ning järgnevat viite aastat kutsuti Weimari Kuldseks Ajastuks.
Fakte loteriidest: 5000 korda suurem tõenäosus saada pihta pikselöögiga kui võita jackpot
Kõigest väike osa – 5% mängijatest ostab ära 51% ringlusest olevatest loteriidest. Või ameeriklane, kes kulutab aastas 10 000 dollarit loto piletite peale, siis statistiliselt kulub tal keskmiselt 2809 aastat, et võita peavõit.
Maakeeli, sellel mängijal on 5000 korda suurem tõenäosus saada pihta välgunoolega. 146 korda tõenäolisem surra aastavahetuse ilutulestiku läbi, 8000 korda suurem võimalus saada mõrvatud või inimene, kes sõidab 15 km, et osta lotopilet, tal on 3 korda suurem tõenäosus surra autoõnnetuse läbi kui võita jackpot!
Kõik eelmainitud tõenäosused on imeväikesed aga lotoga võitmisel on see mitmeid sadu või tuhandeid kordi väiksem ning eeldusel, et mängija kulutab aastas tuhandeid eurosid lotole.
Järgmine kord enne lotopileti ostmist mõtled, kas on mõtet nii raha põletada?
